Las janul juua himukaevust, las ülevoolata me manaraevust
Saab vahedaks käiata tapritera kui kokku seotakse katkumudra

Sind saadavad surnute sosinad ja iidkoidiku tormi iilid
Selged tõesilmad avanevad kui teostuvad koolu sigilid

Siis lõikab huntide ulg üle täiskuukera
Tul

Üks looritatud Nägu on tähtede tões ja vääruses
Taevalaotuse silmad siravad öö müsteeriumisse

Üks varjatud Suu laulab kõlade kriiskamises
Näljaolemuse kihvad tungivad oleluse taplusse

Elavaid toidab, surnuid Ta sööb – ürgolev allikas, Omnivoor
Elavaid toidab, surnuid Ta s

Siin sügaval varjude viirastustes valitsevad saladuste vardjad
Siin ronkade armee tumedustes langevad unistuste kandjad

Vangikoopa pühitsetud sõgeduses voorivad kalmumäe lambad
Roiskunud hauakääpa ussituses mõranevad elutahte sambad

Põrgus sigiv ringikarglus – joomavines siug

Üksindusehirm, vanadusehirm, surmahirm, haigustehirm
Vaesusehirm, tüliriiuhirm, vabadusehirm ja reedekolmteist foobia
Inimkujude Vaimu nimel
Patu pesaliste Poja nimel

Aastaringluse Isa nimel
On kolmainu loitsu kordamine

Taaskord taevakirjades on lõhestuse valu ulgumas

Surnud rassivad ringi, surnud marsivad koos
On õõnes teadvuse kolbad ja tölpluse illusioon

Kes kaetavad rooste terast, külvasid piinatud rauda
Uinute kõrkuse lennust, ärkate valede hauda

Pettumuste - katkutõve haavad lahti rebenevad
Mugavused - nekroloogi saatel ära roisk

See pole meie Looduskants kus hundid kokku koguneks
Vaid mahamaetud sõjatants ja vabadus raiutud tükkideks

See pole võitlev noorusemeri kus tõuseb viimne vastuhakk
Vaid sünge vilets orjaveri ja rusudekd varisenud hingevrakk

Inimsitikas ringisibamas, sisse söödud raibete õud

Hävinematu võim – kõige kõrgem majesteet
Taevalikult hea – üliarmastav hoolitsus

Universaalne jõud – särav tarkuse kvaliteet
Superajatu viha – kõiki puudutav süüdistus

Nähtamatu, surematu, muutumatu on iidne ikestus
Alistumine, allumine, pugemine on orjade saatus

Ku